Lapse õigused ja kohustused

Lapse õigused on Sinu õigused.

Lapse kohustused on Sinu kohustused.

1. Õigus elule ja arengule

 

Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja arengule. Nii ka Sinul. Sinu vanematel on õigus ja kohustus Sinu eest hoolitseda ning Sind kasvatada ja õpetada.

 

Õigus elule ja arengule on ka siis, kui Sul on mis tahes haigus, füüsiline või vaimne puue. Puue võib olla pärilik, tekkida enne sündi või sünnituse käigus, haiguse või õnnetuse tagajärjel. Puudega või mis tahes haigust põdeva lapse kasvutingimused peavad olema sama head kui teistel lastel. Vanemad peavad lapsele looma keskkonna, kus ta saaks areneda tublilt ja olla samal ajal rõõmus ning aktiivne. Seega, Sinu tuttaval haigel või puudega lapsel on täielik õigus osaleda ühiskonnas teiste lastega võrreldes samaväärselt.

 

2. Õigus kaitsele

 

Võib juhtuda, et Sa ei suuda end ise kaitsta. Seetõttu on Sul õigus perekonna ja riigi erilisele kaitsele ning abile. Sind tuleb kaitsta vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise, ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise ja muude ohtude eest.

 

Kaitse vägivalla eest

 

Lapse suhtes on keelatud vaimne ja kehaline vägivald.

 

Vaimne vägivald on alandamine, piinlikkuse tekitamine, mõnitamine, ähvardamine, solvamine, eraldamine lukustatud ruumi või muu selline tegevus. Kehaline vägivald on see, kui kasutatakse füüsilist jõudu, põhjustades valu ja ebamugavust. Kehaline karistamine on löömine käega või vahendiga, tutistamine, raputamine, tõukamine või loopimine, küünistamine, torkimine, ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine jms.

 

Kehaline karistamine või muul viisil alandav kohtlemine on keelatud kodus, koolis ja mujal. Kehaline karistamine ja alandav kohtlemine ei ole lubatud ei emale, isale, vanaemale, vanaisale, tädile, onule, õpetajale ega kasvatajale. Kehaline või muul viisil alandav karistamine ei ole ühelgi juhul lubatav. Pane tähele! Ka lastevaheline füüsiline ja vaimne alandamine ning vägivald ei ole lubatav. See tähendab, et Sa ei tohi teist last lüüa, solvata ega kiusata. Sa ei tohi lüüa ega solvata ka täiskasvanut.

 

Lastega tegelevate täiskasvanute ülesanne on kaitsta lapsi nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla eest.

 

Eestis töötab lasteabi telefon 116111. Lasteabiga võivad ühendust võtta lapsed ise ja kõik teised, kes soovivad nõu lastega seotud küsimustes. Lasteabi nõuandetelefonile võid helistada murega ja ka siis, kui Sa ei tea, kelle poole abisaamiseks pöörduda.

 

Kaitse lapsele sobimatu töö eest

 

Sind ei tohi sundida tööl käima. Samuti ei tohi Sind panna tegema tööd, mis on ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik Sinu tervisele ja arengule.

 

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisena vajad Sa töölkäimiseks olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba.

 

Koduses majapidamises pead Sa oma võimetele ja võimalustele vastavalt vanemaid abistama. Majapidamistöödes kaasalöömine aitab Sul areneda ja valmistuda iseseisvaks eluks. Majapidamistööd ei tohi olla Sulle ohtlikud ega segada kooliskäimist. Majapidamistööde, õppimise ja muude tegevuste kõrvalt peab Sul jääma piisavalt aega mängimiseks, puhkamiseks ja magamiseks.

 

Sotsiaalne kaitse

 

Sul on õigus sotsiaalsele kaitsele. Mis tähendab, et Eesti riik peab Sinu eest hoolitsema, kui Sinu vanemad või teised Sinu eest vastutavad inimesed seda ei tee või teha ei saa.

 

Selleks, et aidata lastel ja lastega peredel paremini toime tulla, on riik loonud mitmesugused rahalised toetused ning abistavad teenused. Neid võimalusi saab kasutada siis, kui vanemad ei suuda Sind ülal pidada, sest neil ei ole tööd, neil on halb tervis või kõrge vanus.

 

Riigi poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta saad informatsiooni sellest linna- või vallavalitsusest, kus sa elad või lasteabi telefonilt 116111.

 

3. Õigus tervise kaitsele

 

Sul on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja ravile.

 

Eesti lastel on tasuta ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Sul on kuni selle ajani õigus saada ka tasuta hambaravi. Kui soovid oma tervise kohta nõu, kuskilt valutab või enesetunne on halb, on Sul õigus pöörduda oma perearsti ja kooli meditsiiniõe poole. Tervise kohta saad nõu küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220.

 

Õigusega tervise kaitsele kaasneb kohustus hoida oma tervist. See tähendab, et Sa pead hoidma isikliku hügieeni korras – Sa pead pesema ennast ning riideid. Sa pead tervislikult sööma, liikuma ja trenni tegema ning piisavalt puhkama. Pead hoiduma kõigest, mis on tervisele kahjulik, nagu suitsetamine, alkohol ja uimastid. Kui oled suitsu-, alkoholi- või uimastisõltlane, tuleb Sul endal teha kõik selleks, et sõltuvusest vabaneda. Tervis on Sinu kõige kallim vara, mida ei saa raha eest osta.

 

Eestis töötab anonüümne uimastisõltlaste nõustamistelefon 1707. Sealt vastavad psühholoogid. Nõustamistelefonile võid helistada, kui soovid informatsiooni mis tahes sõltuvusest vabanemist toetavate teenuste kohta või muredest rääkida.

 

4. Õigus privaatsusele

 

Sinu eraellu, perekonna asjadesse, kodusse ja kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda. Sul on õigus isiklikule elule, suhtlusringile ja sõpradele. See tähendab, et Sulle peab olema tagatud privaatsus igas olukorras, ka pereringis.

 

Näiteks peab tualetti ja pesuruumi kodus, lasteaias, koolis või muus lasteasutuses saama kasutada privaatselt. See tähendab, et Sul on õigus käia tualetis ja duši all üksi. Vanus ei ole siinjuures oluline. Privaatsusele on õigus igas vanuses lapsel ning seda tuleb teistel austada.

 

Sul on õigus saada arstlikku nõustamist ja õigusabi ilma vanema nõusolekuta ning ilma et vanemat sellest teavitatakse.

 

Sinu teadmata ja nõusolekuta ei tohi lugeda Sulle saadetud mis tahes kirju ja sõnumeid ei vanemad ega teised inimesed. Vanematel on kohustus austada Sinu privaatsust niivõrd, kui see ei kahjusta Sinu õigusi ja huve. Ohtlikud, halbade kommetega sõbrad, juhuslikud internetituttavad või teised, kes võivad Sind enda huvides ära kasutada, on kerged tekkima. Ebatavalistest ettepanekutest või uutest tuttavatest nii päriselus kui internetis räägi alati vanematele.

 

5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele

 

Sinu loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus Sinu kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on Sinu vanematel. Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.

 

Sul on õigus oma vanemate kasvatusele. Perekond on lapsele parim kasvukeskkond. Riigil on kohustus vanemaid ja peresid harida ning toetada lapsele vajalike arengutingimuste loomisel. Last võib perekonnast eraldada ainult siis, kui see on lapse enda huvides. Näiteks, kui perekond kohtleb last vägivaldselt või julmalt.

 

Sul peab olema kindel elukoht ka siis, kui vanemad elavad lahus. Elukoha valikul tuleb lähtuda Sinu huvidest. Sinu elukoht võib olla mõlema vanema juures. Igal juhul tuleb elukoha küsimust arutada Sinuga. Lahendus peab olema Sinu jaoks parim.

 

Sul on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui Sinu huvid ei ole ohus, pead Sa saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus, nende läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis anna sellest teada täiskasvanule, keda usaldad (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad.

 

Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega.

 

6. Õigus nimele ja kodakondsusele

 

Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina. Sul on õigus, et Sinu erilisust tunnustataks. Eesti riik tagab Sinu sünni registreerimise ja Sulle nime andmise.

 

Vanemad annavad Sulle sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime ning riik isikukoodi, mis kantakse rahvastikuregistrisse.

 

Eesti kodanikuks saad Sa sündimisega, kui üks vanematest on Eesti kodanik. Kodanikuks võib saada ka hiljem. Kodakondsus märgib püsivat sidet Sinu ja Eesti riigi vahel. Kodakondsus annab Sulle kodakondsusega seotud õigused ja kohustused.

 

7. Õigus emakeelele ja kultuurile

 

Sul on olenemata oma rahvusest õigus saada osa oma kultuurist ja usust ning rääkida oma emakeelt.

 

Eesti riigikeel on eesti keel ning Eestis on põhirahvuseks eestlased. Eestis elab lisaks eestlastele ka teistest rahvustest inimesi. Neid nimetatakse rahvusvähemusteks. Rahvusvähemused on venelased, ukrainlased, rootslased, soomlased ja mitmed teised rahvused. Eestis elab 142 erinevat rahvust.

 

Õigus emakeelele ja kultuurile tähendab, et lastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, tuleb võimaldada õppida oma keelt, et nad ei kaotaks sidet oma rahvuse ja kultuuriga. Samas tuleb neile anda haridus eesti keeles, et neil oleksid eestlastega võrdsed võimalused.

 

Õigusega keelele ja kultuurile kaasneb kohustus hoida kultuuri, loodust ja elukeskkonda. Kultuuri hoidmine tähendab seda, et peetakse oluliseks oma rahvuse tavasid. Elukeskkonna ja looduse hoidmine tähendab näiteks seda, et seintele ei tohi sodida, kirjutada või joonistada, vett ja elektrit tuleb tarbida säästlikult ning et prügi tuleb alati panna prügikasti.

 

8. Õigus haridusele

 

Sul on õigus haridusele. Riik peab ülal pidama piisaval arvul õppeasutusi (põhikoole, gümnaasiume, kutse-, ameti- ja kõrgkoole), et haridus oleks kõigile soovijatele kättesaadav. Sulle peavad olema kättesaadavad vajalikud õppevahendid ning tasuta põhikooli- ja gümnaasiumiharidus.

 

Õigus haridusele tähendab ka seda, et õpikeskkond peab olema Sinu jaoks sobiv ning et Sa pead saama osa võtta huviharidusest. Sul on õigus õpikeskkonnale, kus oma võimeid võimalikult hästi arendada ning ennast ette valmistada iseseisvaks ja vastutustundlikuks eluks, mis tähendab hakkamasaamist sotsiaalsete suhete, kodanikuks olemise, rahaasjade, poliitika ja seksuaaleluga.

 

Õigusega haridusele kaasneb koolikohustus. Sul on kohustus käia koolis, kuni omandad põhihariduse või saad 17-aastaseks. Põhiharidus ei pruugi olla piisav, et leida meelepärane ja tasuv töö. Kindlasti on arukas ja kasulik jätkata õpinguid kas ametikoolis või gümnaasiumis ja seejärel ka ülikoolis. Loe koolikohustusest täpsemalt rubriigis "Korduvad küsimused". 

 

9. Õigus vabalt väljendada oma arvamust

 

Sa oled ühiskonna väärtuslik liige ja Sinu arvamus on oluline. Sul on õigus väljendada oma vaateid igas Sind puudutavas küsimuses. Sul on õigus Sinu arvamuse ärakuulamisele.

 

Sul on õigus avaldada oma arvamust ja Sind peab ära kuulama kõigis küsimustes, mis puudutavad Sind otseselt või kaudselt. Igas vanuses lapsel on õigus, et ta ära kuulataks. Sind tuleb kohelda kui pere ja ühiskonna liiget, kellel on oma arusaam, huvid ja arvamus.

 

Sul on sõnavabadus. See tähendab, et Sul on õigus suuliselt, kirjalikult, kunsti vormis või muul Sinu enda valitud viisil avaldada oma mõtteid ning saada avalikuks kasutuseks mõeldud teavet. Sinu sõnavabadust võib piirata, kui Sa rikud teiste inimeste õigusi. Nii näiteks ei tohi Sa ropendada, teist inimest solvata ega seintele sodida.

 

Õigusega vabalt väljendada oma arvamust kaasneb kohustus suhtuda lugupidavalt teiste inimeste õigustesse, Eesti seadustesse, avalikku korda ja tavadesse. Samuti pead Sa kinni pidama kodu-, lasteaia-, kooli-, trenni- ja huviringi reeglitest. Reeglitest kinnipidamisega näitad Sa üles austust teiste suhtes. Ühtsed reeglid on selleks, et teaksime, millist käitumist teistelt oodata. Seepärast on oluline, et kõik, ka lapsed, järgiksid reegleid.

 

10. Õigus mängu- ja puhkeajale

 

Sul on õigus mänguajale ja puhkusele. Mängu- ja puhkeaega on Sul õigus kasutada nii, nagu Sulle meeldib, tähtis, et see sobiks Sinu vanuse ja tervisega. Sul on õigus osa võtta kultuuri- ja kunstielust, käia näitustel, kontsertidel ja kinos.

 

Et jõuvarusid taastada ja järgmisele põnevale päevale rõõmsalt vastu minna, pead Sa ennast korralikult välja puhkama. Magamine on kasvava organismi jaoks väga oluline. Ära tõlgenda seda nii, et Sul on õigus sisse magada ja koolitundidesse hilineda. Õhtul tuleb õigel ajal magama minna, mitte kauaks arvuti või televiisori ette jääda.

 

Piisav puhkeaeg ei tähenda ainult uneaega. Sul peab kooli- ja kodutööde kõrvalt jääma aega meelepäraste hobide ja tegevuste jaoks.