Korduvad küsimused

Milline võib olla madalaim õhutemperatuur klassiruumis?

 

Klassis peab olema sooja vähemalt 19 kraadi.

 

Kui tihti ja millal võivad koolis toimuda kontrolltööd?

 

• Ühel päeval võib toimuda vaid üks kontrolltöö.
• Ühel nädalal võib toimuda kolm kontrolltööd.
• Kontrolltöid ei tohi olla esmaspäeval ja reedel, päeva esimesel ning viimasel tunnil. Erand kehtib, kui õppeaine tunnid toimuvadki vaid neil päevadel või neil tundidel.

 

Seadus ei keela korraldada veerandi lõpus arvestuslikke töid ega määra, kui palju tohib koduste ülesannete tegemisele aega kuluda.

 

Loe lisaks sotsiaalministri 27.03.2001 määrust nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“.

 

Millest peab kool lähtuma õpilase hindamisel?

 

Riik on paika pannud mõned reeglid, millest koolid peavad hindamisel lähtuma.

• Hindamise aluseks võivad olla suulised vastused või esitused, kirjalikud või praktilised tööd, samuti praktilised tegevused.
• Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.
• Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel.

 

Täpsema hindamise korralduse määrab iga kool oma kodukorras. Kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks saab ettepanekuid teha ka kooli õpilasesindus. Näiteks ei ole koolil keelatud oma kodukorras kehtestada, et igas õppeaines peab  olema vähemalt kolm hinnet või et õppeaine lõpuhinded pannakse vaid kontrolltööde tulemuste alusel jms.

 

Loe lisaks haridus- ja teadusministri 16.11.2006 määrust nr 41 „Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ ning Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrust nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“.

Mis on koolikohustus?

 

Kohustuslik on laps, kes on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. Koolikohustus kestab kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Koolikohustust võib edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu ja seda võib täita ka kodus õppides.

 

Ühtegi õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu.

 

Vanemat karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest.

 

Kui koolikohustuslik laps on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsenti õppetundidest, võib asja arutada alaealiste komisjon.

 

Millised on vanema, kooli ja kohaliku omavalitsuse ülesanded koolikohustuse tagamisel?

 

Lapse koolikohustust reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seadus sätestab vanema ja kooli kohustused ning kooli ja kohaliku omavalituse poolt koolikohustuse täitmise tagamiseks rakendatavad meetmed.

 

Vanema kohustused on loetletud PGS § 11 lõikes 1. Vanem on kohustatud looma õpilasele kodus õppimiseks soodsad tingimused, esitama koolile korrektsed kontaktandmed ja tegema kooliga koostööd. Lisaks on PGS § 36 lg 1 alusel vanem kohustatud teatama koolile õpilase koolist puudumisest ja puudumise põhjustest hiljemalt esimesel puudumise päeval. Täpsema puudumisest teatamise korra kehtestab kool oma kodukorras.

 

Kooli poolt rakendatavad meetmed õpilase koolikohustuse täitmise tagamiseks on loetletud PGS § 58 lõikes 3. Meetmeteks võivad olla arenguvestlus õpilasega, arutelu vanemaga, kirjalik noomitus jms. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist peab kool ära kuulama õpilase selgitused ja põhjendama talle meetme valikut. Kool kohustub teavitama vanemat, kui õpilane peab jääma pärast tunde kooli või kui talle on määratud õppekavavälistes tegevustes või õppes osalemise keeld. Täpsema tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teatamise korra kehtestab kool oma kodukorras.

 

Koolil on kohustus teatada vanemale õpilase koolist puudumisest hiljemalt puudumise esimesele päevale järgneval õppepäeval. Kool peab tegema kokkuvõtte õpilase puudumistest ja edastama selle vanemale üks kord õppeveerandi jooksul.

Põhjusega puudumiseks peab PGS § 35 lg 2 tervislikke, perekondlikke, vääramatust jõust (nt ilmastikuolud) tingitud ja kooli poolt mõjuvaks loetud põhjuseid.

 

Kool pöördub õpilase koolikohustuse täitmise tagamiseks õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kui:

• kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju;
• meetmeid ei ole võimalik rakendada, kuna kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti;
• vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada;
• koolil on põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid.

 

Kohaliku omavalitsuse rakendatavad meetmed on loetletud PGS §-s 13. Nende hulgas on näiteks vanemate, kelle laps ei täida koolikohustust, koolitamine ja toetamine koolikohustuse täimiseks vajalike tingimuste loomisel, aga ka lapse kohta alaealiste komisjonile taotluse esitamine. Alaealiste komisjoni menetluse läbiviimise nõuded ja otsuse vaidlustamise korra sätestab alaealise mõjutusvahendite seadus.

 

Mis on alaealiste komisjon?

 

Alaealiste komisjon arutab alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumisi ning otsustab sobivate mõjutusvahendite rakendamise. Samuti korraldab komisjon alaealiste kuriteoennetust. Alaealiste komisjoni menetluse läbiviimise nõuded ja otsuse vaidlustamise korra sätestab alaealise mõjutusvahendite seadus (AMVS).

 

Millised on alaealiste komisjoni menetluse läbiviimise nõuded?

 

1. Alaealiste komisjonile taotluse esitaja

 

Taotluse lapse õigusrikkumise asja arutamiseks alaealiste komisjonis võivad esitada (AMVS § 14 lg 1):

• vanem või seaduslik esindaja;
• politseiametnik;
• valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja;
• lastekaitseametnik;
• sotsiaalametnik;
• kohtunik;
• prokurör; 
• keskkonnajärelevalve asutuse ametnik.

 

Taotluse esitaja peab olema märgitud ka alaealiste komisjoni lõplikus otsuses (AMVS § 24 lg 2 p 4).

 

2. Alaealiste komisjoni haldusterritoorium

 

Alaealiste komisjoni võib moodustada kolmel tasandil: maakonnas, kohalikus omavalitsuses ja linnaosas. Kui kohalikus omavalitsuses alaealiste komisjoni ei ole moodustatud, arutab alaealise õigusrikkumist maakonna alaealiste komisjon. Kui linnaosas ei ole alaealiste komisjoni moodustatud, arutab alaealise õiguserikkumist linna alaealiste komisjon.

 

3. Alaealiste komisjoni liikmed

 

Alaealiste komisjoni kuuluvad muuhulgas haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöö kogemustega inimesed (AMVS § 12 lg 2). Nemad on last ümbritseva võrgustiku liikmed, kes sarnaselt vanematega laste käekäigu pärast muretsevad ning kellel on võimalused oma valdkonda puudutavaid lahendusi pakkuda.

 

4. Kutse alaealiste komisjoni

 

Komisjoni sekretär peab saatma alaealisele ja tema seaduslikule esindajale kutse tähtkirjaga vähemalt üks nädal enne istungit, teatades selles ühtlasi asja arutamise aja ja koha (AMVS § 15 lõiked 3 ja 4 ning § 20 lg 2 p 2).

 

5. Alaealiste komisjoni selgitamis- ja ärakuulamiskohustus

 

Alaealiste komisjonil on kohustus istungi algul selgitada alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu nende õigusi ja kohustusi (AMVS § 20 lg 2 p 1), sh alaealise esindaja õigust esitada alaealiste komisjonis asjakohaseid taotlusi ja proteste (AMVS § 21 lg 2).

 

Lasteombudsman saab kontrollida, kas alaealiste komisjon on asja arutamisel täitnud kõiki nõudeid.

 

Kuidas teeb alaealiste komisjoni otsuse?

 

Alaealiste komisjon teeb otsuse asjassepuutuvate isikute seletuste ja materjalide kaalumise põhjal. Millise kaalu alaealiste komisjon oma lõplikus otsuses ja mõjutusvahendi valikul erinevatele ütlustele, materjalidele ja muule informatsioonile annab, mida oluliseks ja mida tähtsusetuks peab, on osa komisjoni iseseisvast otsustuspädevusest.

 

Komisjon võib asja arutelu lõpetada (st otsust mitte teha) näiteks siis, kui taotlus komisjonile tugineb väärinformatsioonil (AMVS § 25 lg 1 p 4).

 

Kui alaealiste komisjon otsustab mõjutusvahendi määrata, lähtub ta selle tegemisel lapse ja tema perekonna iseloomustustest ning muust last ja tema poolt toimepandud õigusrikkumist puudutavast informatsioonist (AVMS § 14 lg 2 ja § 20 lg 1 p 1). Mõjutusvahendi valikul lähtub komisjon lapse isikust, toimepandud õigusrikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest (AVMS § 7 lg 2).

 

Alaealiste komisjoni otsuses peab olema märgitud, kuidas ja mis aja jooksul otsust vaidlustada (AMVS § 24 lg 2 p 8). Alaealiste komisjoni toimingute ja otsuste peale võib esitada vaide maavanemale (AMVS § 26). Samuti on alaealiste komisjoni otsust võimalik vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tingimustel ja korras. 

 

Lasteombudsman ei ole pädev andma alaealiste komisjoni otsusele sisulist hinnangut ega saa otsust muuta.

 

Mis kellani võib alaealine viibida avalikes kohtades ilma täiskasvanud saatjata?

 

Alaealise liikumisvabaduse piirang on kirjas lastekaitse seaduses (LaKS § 23¹). Seadus ütleb, et alla 16-aastasel lapsel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kell 23.00–06.00. Suvisel ajal on liikumispiirang kahe tunni võrra lühem, st 1. juunist 31. augustini kehtib liikumispiirang kell 24.00–05.00. Kohalikul omavalitsusel on õigus öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada.

 

Öise liikumispiirangu rikkumise puhul lastekaitse seadus lapsele ja tema vanemale karistust ette ei näe. Küll aga on politsei ja piirivalve seaduse järgi politseil lubatud alla 16-aastast last kinni pidada, kui eesmärgiks on tema üleandmine tema vanemale või seaduslikule esindajale või toimetamine vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse.

 

Kas Haigekassa katab haige lapsega haiglas viibiva täiskasvanu haiglakulud?

 

Haigekassa tasub haige lapsega haiglas viibiva lapsevanema või muu tegeliku põetaja või hooldaja haiglakulud järgmistel juhtudel:

1. alla 2-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest;
2. lapse rinnaga toitmisel haiglas viibimise päevade eest;
3. alla 10-aastase lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest;
4. alla 15-aastase sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest.

 

Loe lisaks Vabariigi Valitsuse 20.12.2011 määrust nr 159 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“.

 

Milliseid lapse õigusi käsitlevaid uurimis- või lõputöö teemasid lasteombudsman soovitab?

 

Lasteombudsman pakub välja valiku teemasid, mida võiks uurida bakalaureuse-, magistri- või muu uurimistöö raames.

 

• Alusharidus ja põhiseaduse § 37
• Lapse huvide põhjendamine Eesti kohtulahendites
• Lapse arvamusega arvestamine Eesti kohtulahendites
• Kohtute järelevalve eestkostjate üle
• Laste pöördumised lasteombudsmani poole teistes riikides, pöördumiste suhe laste arvu riigis, pöördumiste soodustamise vahendid
• Laps meedias objektina-subjektina
• Kohalike omavalitsuste noortekogud – kui sisulised või formaalsed on olemasolevad noortekogud (kas noortekogud osalevad otsustusprotsessides); mida noored ise kaasamisest arvavad; mida valla- või linnavolikogude ja -valitsuste esindajad noortekogudest arvavad; kas ja kuidas on noortekogud kaasatud lastekaitse võrgustikutöösse jt teemad.